Minult on küsitud korduvalt, vahest mitu korda päevas, et kuidas siis ikka need kivid inimesi ravivad. Kuidas on saavutatud selliseid hämmastavaid tulemusi?  Paljudel pole internetti, isegi arvutikäsitsemise oskust mitte. Seepärast püüangi siin võimalikult lihtsalt, lühidalt ja arusaadavalt kiviravi põhimõtteid lahti seletada.

Kuidas siis ikkagi toimib  side kivide ja inimese vahel? Kuidas toimub tervendav efekt?

Alustaks siis päris algusest.

Teatavasti määrab inimese elu ja selle kvaliteedi suuremas osas tema  immuunsüsteem.

Selle nõrgenemine ongi peamiseks asjaoluks, mis viib meid tihtipeale tohtri, hullemal juhul isegi Liiva-annuse juurde. Oma rolli mängib siin muidugi ümbritsev elukeskkond, toitumine, harjumused, liikumine, alkohol, stress, pärilikkus jne! Tekivad kummalised haigused, mille olemasolu üle pole kunagi kurdetud. Täies elujõus mehed – naised avastavad pahatihti nähte, ootamatuid terviserikkeid, mis tulevad neile ka endile üllatusena. Tore, kui inimene saab abi ravimitest. Tänapäeva meditsiin on teinud suure sammu edasi ja teadlased ei tuku mitte oma laborites.

Kuid tihtipeale peab ka tavameditsiin tunnistama oma jõuetust teatud liikide haiguste ees, mis on ka normaalne, sest meie ei ela veel ajastul kus meditsiin oleks täiuslik, kõikvõimas. Ja siin tulebki alternatiivina abiks rahvameditsiin – see millest elasid meie vanaisad ja esiisad.

Üheks selliseks vormiks oleksid kivid. On olemas kahte sorti kive: nn. elavad ja surnud kivid, neid tuleb osata eristada. Surnud kivi on väga halva soojusjuhtivusega, seega kivimit kätte võttes tundub ta alati külmana. Elav kivi seevastu reageerib koheselt soojusele ja üritab saavutada temperatuuri, kus ta parasjagu on. Selline kivim ongi parim ravimiseks, sest ta suudab endast välja anda lühikese ajaga maksimaalselt energiat. Surnud kivimid seevastu sobivad imehästi kohtadesse, kus vajatakse jahedust või vastupidi kuumust. Näiteks sauna keristele, sest nad kuumenevad aeglaselt, salvestavad palju soojust ja seetõttu püsivad ka kauem soojematena või vastupidi – keldrid, maaalused panipaigad, ahjude aluspinnad jne. Kivimite juures mängib keskset rolli nende soojusjuhtivus. Halva soojusjuhtivusega kivimid ravitsemiseks ei sobi. Küll aga silmaga mittenähtavate, mitte otseselt ihuhädade vaid inimeste poolt tekitatud, peale pandud ilmingute – nähtuste eemaldamisel. Kasutan minagi neid, kuigi harva. Seega jagunevad kivimid kahte kategooriasse: kineetilise ja potentsiaalse energia kandjatesse. Selgituseks lisan, et kineetiline energia on voolav, andev energia.  Potentsiaalne aga seisev, salvestuv, püsiv energia.

Kineetilist energiat kandvad kivid ongi kivimid, mida kasutan oma töös. Nende omapära seisneb selles, et päikeseenergiaga laadimisel või kergel soojendamisel ja teatud toimingute sooritamisel salvestub kividesse energia, mis raviseansi ajal maksimaalse voodavuse ja kiirusega vallandab oma energia ja jõu. Eeskätt immuunsüsteemile, mis kontrollib kogu meie organismi. Kevadest sügiseni  kasutan tavaliselt päikeseenergiat, kuniks päikest on ja kasutan kuumutamata kive. Oktoobrist aga juba tuleenergiat ehk soojendatud kive. Aga kõik need toimingud sõltuvad vastavalt haiguse liigist. Päris igaks toiminguks tuleenergia ei sobigi, vaid vaja on kasutada  kosmilise või päikeseenergiaga laetud kive.

Kes meist poleks olnud palavikus. Temperatuuri tõus on immuunsüsteemi kaitsereaktsioon bakterite ja viiruste vastu. Valutava hamba korral ikka otsitakse sooja kohta, kus valu väiksemaks läheb ja kui see leitakse, siis tihtipeale valu taandub. Põletikulised kohad on inimese kehal alati kõrgendatud temperatuuril, mida on võimalik isegi kätega tunda. Seega, iga haige koht inimese kehal või organismis on seotud teatava temperatuuri tõusuga. Soojus ongi see kummaline asi, mis käib meie immuunsüsteemiga käsikäes. Juba muistsed inimesed teadsid seda ja sellest kujuneski aegade jooksul tähelepanelikkuse ja katsetuste najal välja ravimeetod ja kivid sobisid selleks suurepäraselt.

Aga kuidas siis kivid ikkagi mõjutavad inimese tervist? Kogu saladus peitub inimeses endas, ravija võimetes, oskustes, tehnikas ja ravivate kivimite tundmises.

Kiviravi ongi selleks, et äratada inimeses üles peidetud varud, sundida teatud organeid aktiivsemalt osa võtma elutegevusest.

Kõlab natuke müstiliselt, kuid tegelikkuses on kogu ravijõud inimeses eneses. Inimorganismis on olemas absoluutselt kõik ained, fermendid, hormoonid ja muu, et hoida tervist ja füüsist korras. Apteekidest leiab vahest ainult sajandiku kõigest sellest, mis meis endis olemas on.

Teatavalt töödeldud kivid oskavad immuunsüsteemile edastada signaali, mis annab märku, et inimorganismis pole kõik asjad just päris korras. Seda kividelt vallanduvat energiat võtab immuunsüsteem vastu kui häiret organismis ja hakkab otsima kohti, mis võiks olla selle põhjustajaks. Praktikas on olnud mitmeid  naljakaid juhtumeid, kus inimene tuleb kindla hädaga, aga esmajärjekorras saab terveks hoopis muu – vähem muret põhjustav vaevus ja alles seejärel häda, millega tuldi. See on üsna lihtsalt seletatav – nimelt valib organism ise esmatähtsa objekti, selleks, et teha järgmist ravi.  Mida rohkem on varjatud vaevusi, seda raskem on jõuda eesmärgini. Inimese tervist võiks mingil määral võrrelda autoga – lased ühe vähemtähtsa jupi käest logisema, kuniks see hakkab lõhkuma järgmist, juba olulisemat juppi ja see omakorda veel tähtsamat. Ega inimenegi pole erand.

Kokkuvõtteks – kivid sunnivad inimese immuunsüsteemi aktiivsemalt töötama ja seega iseennast tervendama. Selline ongi kiviravi tervendav fenomen.